kuna mul puudub absoluutselt igasugune tahtmine hetkel autosid kokku panna siis ma kirjutaks hoopis sellest, kuidas ma pühapäeval pesu pesema panin. kolisin koos mustapesukuhila ja mobilnikuga vannituppa. normaalne inimene jätaks mobilniku niiskest ruumist kaugele, kuid seekord tuli ta muga ühes kuna ootasin siiski üht tähtsat kõnet ;) ladusin masinasse komplekti voodipesusid, mõned triiksärgid, sokke ja niisamamaikasid, lisasin veidi lenorit ühte lahtrisse ja tsipa miniriski teise. valisin 50kraadi ja viienda režiimi ja panin mashiina käima. rahuloluga tõdesin et vett hakkas aktiivselt masinasse mühisema. siis hakkasid silmad imepisikese vannitoa eritipisikeselt põrandalt mobiili otsima. pole. EI OLE! peas hakkas mängima õudusfilmidest tuttav viiulitega judinamuusika ning kujutasin ette kuidas mu väike klapiga luts parajasti masinasees ujuma õpib. vajutasin masina käppelt kinni ning asusin vaagima edasist tegevusplaani. peale pisikest järgimõtlemist otsisin teisest toast üles töötelefoni ja valisin südame tagudes ja käte värisedes lutsu numberit. milline kirjeldamatu kergendustunne mind valdas kui summutatud ning kergelt muliseva helina asemel kostus vannitoavaiba nurga alt kõrvulukustav plärin :) juntsu oli kindlast surmast seekord õnnelikult pääsenud. ja masin ei uputanud ka üle kui ta uuesti käima panin. ning et eriti rõõmus lõpp oleks - pesu sai ka puhtaks!

orkuti tänane õnnelause: Love conquers all ;)