laupäevaks oli planeeritud sünnipäevapidu heimtali rahvamajas. mina näiteks ei teadnudki, kus selline koht asub, aga ilmnes, et viljandi külje all. mõtlesime et kui juba lõunasse minek, siis teeb väikese peatuse ka tarkusepealinnas. sinna sisse sõites suutsin oma mõtted otseloomalikult veidi valesti välja öelda ja nii saigi kohalikust sügismeeleolu kirjeldusest hoopis lause "siin on ikka hoopis rohkem tartu kui tallinnas". aga oli tegelt rohkem sügis küll. lehed olid kollasemad ja ilm oli hallim ja tarkust oli rohkem tunda. seda pikemalt nautimata võtsime suuna kaubakeskuste suunas. tahtsin härrale näidata mis imeloom see house-pood on, mida ma igakord talle meenutan kui tal tööasjus lõunasse minek on. tunnisest peatusest sai kui võluväel kolmetunnine osturetk. mina lahkusin uute papude, sügisjope, paari triiksärgi ja ühe dsempri võrra rikkamana, härrale leidsime trennitossud, salli (ise valis välja, minule üllatuseks väga maitsekalt lillakirju, kuigi ta eelnevalt oli väga selgelt välja öelnud et tema ei kavatse ever ühtegi lillat asja endale selga panna), jope ning kena kella, mis küll tubli mitu cm rihmast lühemaks tuleb teha aga über-äge välja näeb :) ja siis veetsime veel 2 tundi mingit söögikohta otsides. kõik, mis välja suutsime mõelda ja siis uudistama läksime olid otsemuidugi kas juba kinni või kohe sulgumas. lõpetasimegi mäkis juustuburgerit järades. sünnipäevale hilinesime kokkuvõttes umbes 4 tundi ja kuna rahvamaja põrand ei tundunud just kõige hubasem koht kuhu ööbimispesa teha, siis põrutasime tsipa peale kahte pealinna suunas minekule. tartu mnt neljarealise osa veetsin totaka järjekindlusega härra külge sõrmega torkides et tal uni peale ei tuleks ja jõudsimegi kenasti koju, kus ootas meid läbisadav elutoalagi. saate aru?! :D nädalapäevad tagasi alles lõpetasime esikuremondi mis tubli 10 kuud aega võttis. sürreaalne korter!

pühapäevaõhtul tahtsin ära näha knowing'u nimelise teose, mis mind juba mõned kuud alateadvuses kummitanud oli. mingi 20min julgesin vaadata aga kui peategelase poeg nägi unes metsatulekahjut kus põlevad loomad ringi jooksid siis võttis nii iiveldama et panin kinni ära. härras oli seda niikuinii näinud ja seega kõvasti ei protsetinud. uueks meelelahutajaks valitud sahara oli juba hulka meeldivam teos.

esmaspäevahommikune üllataja oli mu väiketubli mäkk. otsustas teine nimelt mingihetk et music folderil võiks olla esindatud mitte ainult finderis vaid ka deskupeal. no ei lähe kohe mitte, mõtlesin mina, ning kustutasin duubelfolderi ära. mingihetk oli error ja öeldi et library can not be erased because it's in use. katkestasin siis kustutamise ära ning märkasin ahastusega et minu 3000 lauluga muusikakataloogist oli kadunud kõikide artistide lood, kelle nimi tähestikus I-tähest tagapool. viimane õnnelik ellujääja oli isotonicu everywhere i go. ja kõik muu... kadund! mingi seitsesadamidagi laulu pääses hukatusest, kakstuhatmidagi läks ajaloohämarustesse. kõik mu viha ja armastusega kogutud rariteetsed hausibiidid, esinduslik röyksoppi ja kanyewestikogu, minu jaak joalad ja vello orumetsad! ahastus ja vihastus kordamööda ja korraga. aga noh. mis läind see läind. bööö.