.
pühapäev, oktoober 21 väikesed võidud

sain nädalavahetusel marilt pragada, et olen oma blogi unarusse jätnud:) tõesti-tõesti, kui 10km jooks seljataha jäi, hakkas pihta karm andmine nii kooli kui trennirinnetel ja kuigi aegajalt tuleb ikka meelde et peaks tuleviku-liivi tarvis midagi arhiividesse ka genereerima, siis vaba hetke tekkimisel ei ole piisavalt kirjutamisisu peal. no proovime täna siiski.

tänane päev andis küll väikese tõuke midagi kirja panna. nimelt viisin läbi oma iga-kahe-kuu-taguse jäsemete-mõõtmis-protseduuri, mida siis aprillikuus koos trennimisega alustasin. seekord võtsin tasa ja targu eelmise korra numbrid eest ära, et ei oleks liiga suurt kiusatust mõõdulinti rohkem pingule tõmmata:D igaljuhul numbrid said kirja ja no susasin ikka eelmised numbrid ka kõrvale ära ja uurisin puurisin progressi. kahe kuu taguse ajaga olid väiksemad kõik numbrit peale käte ja säärte :) üllatuslikult isegi talje kitsaim koht kust minuarust küll midagi väga võtta pole. aga kui hakkasin võrdlema praeguseid näitajaid kevadiste omadega pidin küll pepuli kukkuma. "naba" nimetuse alla käiv kereümbermõõt on mul selle ajaga kukkunud 7cm!!! noo maitea, see on ikka juba VÄGA palju ju :) pole siis ime et kogu mu kodune triiksärgikollektsioon seljas nagu kartulikotid välja näevad... v.a. need paar tükki mis Räigelt Ambitsioonikalt ostetud said ja millel enne nööbid vaevu kinni läksid :D need on praeguseks päris ilusad.

teine töövõit saabus peale seda, kui end läbi vere, higi, pisarate ja absoluutselt puuduva motivatsiooni siiski trenni vedasin. käisin vehkisin tundaega tantsurühmatrennis ja siis ujusin veel 40min jagu otsa ja läksin ronisin trennikaalu peale. viimaselajal eelistan end kaaluda pigem peale korralikku rühkimist trennis, kui hommikuti kodus. kodukaal nimel näitab oluliselt koledamaid numbreid kui trennikaal, mis siis et see teine tõenäoliselt igasuguste ambitsioonikate kaalujate poolt täiega ära trööbatud ja praeguseks arvatavasti illusioonide maailmas elab. igaljuhul ronisin rõõmsalt ja täiega äratrennitatuna kaalu peale ja nägin seal selliselt hakkavat numbrit, mida viimati kohtasin umbestäpselt 10 aastat tagasi ehk 2002, kui sügisel cheeritrennidega alustasin ja keha otsustas igaksjuhuks talvevarud kõrvalt panna ja 10kg juurde võtsin. ehksiis sain lõppude lõpuks kaalu nõusse näitama mulle 5'ga hakkavat numbrit. oiiii mida rõõmu!!! see muide oli kevadel trennidega alustades üks mu pisikestest eesmärkidest ka. arvatavasti nüüd, kui selle avalikult välja ütlen, olen homme arvatavasti kohe karma mõjul vähemalt 2kg raskem :D aga eks näis, loodame parimat:)

ja oma ainukese augulise püksirihma tõmbasin veel ühe augu võrra rohkem pingule, et rihmast reaalselt kasu kaa oleks :) ihii!

lisaks tasuks ära mainida, et oktoobris jooksime laulutüdrukutega paidest türile! okei. tegelt ainult mbg jooksis laulutüdrukutest paidest türile ja kõik ülejäänud pigem kirnast türile (pooldistants e 6,5km) aga siiski. saavutasin omakamba jooksjate seast auväärse viimase koha:D aga täna just lugesin et viimaseks jäämine on ka auasi, sest niipalju on ju neid, kes üldse ei startinudki ;)

loodetavasti järgminekord leian mingi muu teema kui sport, millest kirjutada. endal on ka veidi imelik, mis see viimane pool aastat minuga teinud on. aga nüüd on ka juba puhas hasart peal. et kui kaugele ja mis vormi ma end ajada suudaks. ambitsioonid on igaljuhul suured :)


2 ütlemisi:
Blogger minni ütles...

Väga tubli oled, Liivi! Oluline ongi järjepidevus ja end pidevalt motiveerida, mida küll kahanevad mõõdud ja kaalunumber vist iseenesest teevad. Mina olen näiteks enda puhul täheldanud just vastupidist, kuigi olen juba mõnda aega taas päris tõsisel trennilainel olnud. Aga eks mulle meeldib süüa ka muidugi :) Jätka samas vaimus!

22:48  
Anonymous Anonüümne ütles...

sa tead mis ma ütlen eks??? ma olen ääretult uhke su üle ja olen seda vist juba nii palju öelnud ka, et sa vist varsti juba väsid:D


nele

01:47  

Postita kommentaar

<< tagasi

.
hiljuti kirjutatud.
minu 10km
jälle sama reha
suvepuhkus
tõbine
setbacks
Tulevikust
niisama
trenniloom
19 küsimust ja veidi auditeemalist kurjustamist
werneri tädikesed