Tuleb tõdeda et nii teguderohket nädalavahetust, kui novembri esimene, pole ikka VÄGA ammu olnud. Samas mõnesmõttes oli ikka väga rahulik - ei ühtegi õhtut pikalt ulapeal ja kõik ööd vähemalt 8 tunni jagu kvaliteetaega koduse teki all.. Samas pühapäev oli küll kõige tihedam nädala lõpp mis mul ÜLDSE kunagi olnud on. Ja lõpptulemusena olin ma kõigist läbielamistest pühapäeva õhtuks nii üleväsinud et keha ei jaksanud enam mitte midagi teha. Isegi mitte uinuda... Ja vot see oli üks meeletult ebameeldiv olukord. Aga mis siis kõik tehtud sai?
Nädalalõppu alustasin juba reedepäeval kui käisime Deaga Chedis TRWi raames lõunat söömas. Polnud just paha diil - 10 euri eest pakuti kõigepealt eelroaks kaks hirveliha dimsumi (iiiiimelised) JA hiigelportsu ülimaitsvat pardisalatit ka. Sõin ja mõmisesin mõnust ja peaaegu ei mahtunudki ära kõik :D Dea poolt kõrvale pakutud ingveritee ajas sees surisema ja oli, nagu tee ikka olema peab, mõnusalt soe. Ühesõnaga see rahanatuke läks asjaette küll :)
Siis tegin veidi tööle sarnasevaid liigutusi, jõudsin StripDance trennis käia (Mis meeldib mulle ka peale teistkordset külastust väga ja lähen veel :D Kes teab, äkki saan ka mina lõpuks käperdisest sensuks tantsijannaks :P) ning üheksast kohtusime oma lemmikinimestega Bonaparte restoranis, kus võtsime taas korra TRWist viimast ja ühtlasi tähistasime G+P kümmet ühist aastat. Täidsa uskumatu, kas pole? :) Kuhu see aeg küll lendab...
Igaljuhul olin näinud kõva vaeva et unustada ära kõik suure vaevaga välja sõelutud menüüd ja lasin end igal käigul üllatada. Homaarikonsomee (ehksiis põmst puljonks, juhul kui keegi ei tea :D) koos krevettide ja mingi püreega oli täidsa okei, krevetid muidugi pika puuga parim osa. Püree veidi liiga ujus laiali kui puljong peale valati aga mulle sobis küll :) Pearoaks olid mingid asjad ja suur lihakäntsakas. Liha oli imeline ja rohkem ei mäletagi midagi sellest käigust. Ma üldiselt olen by default väga rõõmus kui kvaliteetliha närida lubatakse, ükskõik mis siis sinna kõrvale ka serveeritaks. Magustoiduks oli creme brulee vist Vana Tallinnaga vms. No igaljuhul mingi alks mis ereda leegiga põles mul seal ees. Ja lõpuks oli veidi liiga kange ja domineeriv. Samas (mu elu esimene :D) creme brulee oli päris tore kogemus. Lemmikmagustoiduks siiski ei saanud :) Aperatiiviks võtsime kir royal'id (mida mina jõin ka veel magustoidu kõrvale) ja pearoa kõrvale igaüks vastavalt oma soovile klaasikese veini. Kuskil mingi valiku tegin igaljuhul vale sest laupäeval ärkasin kerge pohmelloga :) Keha näeb ikka kõva vaeva et mind alkoholist kui sellisest täielikult võõrutada :(
Laupäev tundus esialgu suurem lohetamine tulema. Diivan oli niii pehme ja pohmello täpselt nii minimaalselt tüütu et nagu ei soovinud tervet päeva maha magada samas ei motiveerinud absoluutselt mitte miski end kuhugi midagi tegema ajama.
Täpselt enam ei mäleta kuidas aga mingihetk valmistasin endale lõunaks makaronirooga ja siis äkitselt suutsin härra ja härra kursavenna kuidagi ära argumenteerida et peaks Pirita metsadesse MOBOtama minema. It may or may not have included the phraze "mu eelmisel nädalal sünnitanud sõbranna läbis selle raja kaks nädalat tagasi ilma ühegi komplikatsioonita" :D Ja õige pea oligi hr Rabi oma tutika Hondaga meil ukse-ees ja entukad põrutasid kolmekesi Pirita poole ajama. Ja no mega mõnus oli! Punktide vahel väike sörk, aegajalt pisikesed tehnilised probleemid äpiga, mõni personaalne möödapanek, mõni äpipoolne apsakas. Aeg läks nagu linnutiivul ja pea 2,5h ning 9km hiljem olime ringiga autojuures tagasi, kõik punktid kenasti võetud ja nahk mõnusalt niiskepoolne :)
Toodi koju ära ning härras põrutas kuhugi saunatama, mina ei viitsinud end ribadeks tõmmata ja seega võtsin rahulikult - jäin peale dushi koju aega parajaks tegema et siis oma kallite kursaõdedega üle mitme kuu jälle kokku saada. Seekord oli kohtumispaigaks valitud kohvik Spirit ja lisaks tavapärasele gängile osales üllatuskülalisena Kata härra. Niiöelda näidati ette või nii :D Nagu tavaliselt oli ka seekord tegemist kvaliteetõhtuga mis oli täis superseltskonda, head sööki (kuigi arvestades et Spirit Ö'ga kööki jagab siis ma nagu ootasin veidi enamat), häid jooke (eilsest õhtust traumeerituna valisin alkoholivabad mohitod) ja omajagu huumorit. Staariks oli mingi põhjanaabrite päritolu noormees kõrvallauast kes mingihetk üritas meie laua kõrval olevast kapist WCd leida (ei leidnud) ja lõpuks oma laua taga nii põhjalikult magama jäi et peale toolilt mahavoolamist enam jalgu alla ei võtnudki. Tema kaaslased (arvatavasti uhked vanemad) aitasid tal kohvikust lahkuda elegaantselt teda kättpidi mööda põrandat välja lohistades... Issanda loomaaed on ikka.... Oijah :) Ühtlasi leppisime tipsutajatega kokku et jõulude paiku, kui me kõik KOOS kaaslastega (meie pea 10 aastase ajaloo jooksul on esmakordselt KÕIGIL üheaegselt väljavalitud olemas :o) Eestis olemas oleme, siis teeme mingi.. kuidas seda nüüd nimetadagi.. quattro-deidi? :D mitte double ega triple vaid lausa neli paari koos restotamas :) Väga loodan et plaan ka töösse läheb! Nüüd peab siis veel koha välja valima ja kuupäeva paika panema. Pisiasjad, põhimõtteliselt, eksole! Kata ja tema kaasa lahkusid meie ürituselt proua sünnipäeva tähistama ja teised kenad tütarlapsed (sh mina :D) viimaste bussidega koju tuttu ära. Millalgi keset ööd laekus ka usin saunataja kes koos kahe sõbraga kaks liitrit rummi oli ära hävitanud ja demonstratiivselt diivanile magama jäi.
Pühapäev. Oeh :) Algas pühapäeva kohta ikka väga vara.
Nimelt juba veidi enne kl10 pidime Voxikatega kogunema Salme kultuurikeskuses laulupeo segavalikkooride esimene proovi jaoks. Hea tegelt et vara niimoodi, sai kohe pikale päevale hoo sisse lükatud. Kuna rahvast oli omajagu siis tegime Mari ja Roosiga rõdule oma väikese lõbusa aldikoori :) Sai laulda, sai nalja ja piuhhhh ja oligi proov läbi.
Saime uksejuures Geaga kokku ja algas väike roadtrip Rakvere poole - üle oli vaja vaadata ja mõõta väike härra H, kes tolleks hetkeks juba poolteist nädalat vanaks oli saanud :) Väike paus Statikas, rohkelt arutamist elu ja olu ja inimeste üle, teine väike paus Põhjakeskuse beebipoes (ma polnud kunagi beebipoes käinud ja kõik need nunnud sipukad ajasid pea ringi käima :D) ning olimegi päral. Rakveres pakuti ahjukana ja jutustati, noh, kõigest aga muidugi põhirõhk oli beebidel ja kõigel nendega seonduval. Ma siis rasedusteoreetikuna tegin tarka nägu ja noogutasin.
Tunnid lendasid linnutiivul ja enne kui arugi sain oli vaja end jälle kokku pakkida ja tagasi Tallinna poole põrutada sestet päev polnud veel sugugi läbi - vaja oli kl19ks jõuda vanalinna piirile Hobuveskisse kus oli plaanis üle kuulata kõik Veljo Tormise unustatud rahvaste laulud. Ütleme nii et ajastus oli perfektne sestet garderoobis võtsime mantlid seljast umbes viis minutit enne ürituse algust :D Kontsert ise oli vahva ja elamusi pakkuv kuid minujaoks isegi vaatamata vaheajale veidi liiga pikk... Kuigi muusika on hingele ja südamele väga lähedane siis kolm tundi lõpuks kivikõvadel toolidel seda nautida oli ikka veidi too much :D Ja ma olen siiski rohkem muusika kui teatriinimene - need pisikesed vahenäitlemised oleks minupoolest võinud täiesti olemata olla. Oleks kõva 15min võitu tulnud küll :P Samas koori liikumine oli lahe vaadata ja see tsükkel mida erinevad kooriliikmed juhatasid oli ikka lausäge! :) Lõpuks väsisin täidsa ära - lubatud lõpuaeg oli 22:00 ja kui selleni loetud minutid jäänud olid siis hakkasin juba lolli järjekindlusega sekundeid lugema ja muudkui lootsin et iga järgmine lugu oleks viimane.... :D Õnneks tegemist ei olnud siiski täiesti lõputu üritusega ja mingihetk ta ikkagi läbi sai ja lubati koju minna.
Rampväsinuna uksest sisse, peaaegu otse voodisse ja kuigi lootsin et prauhti magama siis eip, voodisse siruli und ootama. Ja ta ei tulnud... Ega tulnud.. Ega tulnud.. Kiusupunn siuke. Lõpuks andis üks meist ikkagi alla - kui lootus hakkas täiesti kaduma siis vajusid silmad lõpuks iseenesest kinni ja kiuslik uni lasi ikka veidi enne töönädala algust puhata ka. Esmaspäeval läks igaljuhul tööle mitte nädalavahetusel end töönädalast väljapuhanu vaid mingi.. Narts :) Aga vähemalt rahulolev selline, palju teinud ja palju jõudnud.
Nädalalõppu alustasin juba reedepäeval kui käisime Deaga Chedis TRWi raames lõunat söömas. Polnud just paha diil - 10 euri eest pakuti kõigepealt eelroaks kaks hirveliha dimsumi (iiiiimelised) JA hiigelportsu ülimaitsvat pardisalatit ka. Sõin ja mõmisesin mõnust ja peaaegu ei mahtunudki ära kõik :D Dea poolt kõrvale pakutud ingveritee ajas sees surisema ja oli, nagu tee ikka olema peab, mõnusalt soe. Ühesõnaga see rahanatuke läks asjaette küll :)
Siis tegin veidi tööle sarnasevaid liigutusi, jõudsin StripDance trennis käia (Mis meeldib mulle ka peale teistkordset külastust väga ja lähen veel :D Kes teab, äkki saan ka mina lõpuks käperdisest sensuks tantsijannaks :P) ning üheksast kohtusime oma lemmikinimestega Bonaparte restoranis, kus võtsime taas korra TRWist viimast ja ühtlasi tähistasime G+P kümmet ühist aastat. Täidsa uskumatu, kas pole? :) Kuhu see aeg küll lendab...
Igaljuhul olin näinud kõva vaeva et unustada ära kõik suure vaevaga välja sõelutud menüüd ja lasin end igal käigul üllatada. Homaarikonsomee (ehksiis põmst puljonks, juhul kui keegi ei tea :D) koos krevettide ja mingi püreega oli täidsa okei, krevetid muidugi pika puuga parim osa. Püree veidi liiga ujus laiali kui puljong peale valati aga mulle sobis küll :) Pearoaks olid mingid asjad ja suur lihakäntsakas. Liha oli imeline ja rohkem ei mäletagi midagi sellest käigust. Ma üldiselt olen by default väga rõõmus kui kvaliteetliha närida lubatakse, ükskõik mis siis sinna kõrvale ka serveeritaks. Magustoiduks oli creme brulee vist Vana Tallinnaga vms. No igaljuhul mingi alks mis ereda leegiga põles mul seal ees. Ja lõpuks oli veidi liiga kange ja domineeriv. Samas (mu elu esimene :D) creme brulee oli päris tore kogemus. Lemmikmagustoiduks siiski ei saanud :) Aperatiiviks võtsime kir royal'id (mida mina jõin ka veel magustoidu kõrvale) ja pearoa kõrvale igaüks vastavalt oma soovile klaasikese veini. Kuskil mingi valiku tegin igaljuhul vale sest laupäeval ärkasin kerge pohmelloga :) Keha näeb ikka kõva vaeva et mind alkoholist kui sellisest täielikult võõrutada :(
Laupäev tundus esialgu suurem lohetamine tulema. Diivan oli niii pehme ja pohmello täpselt nii minimaalselt tüütu et nagu ei soovinud tervet päeva maha magada samas ei motiveerinud absoluutselt mitte miski end kuhugi midagi tegema ajama.
Täpselt enam ei mäleta kuidas aga mingihetk valmistasin endale lõunaks makaronirooga ja siis äkitselt suutsin härra ja härra kursavenna kuidagi ära argumenteerida et peaks Pirita metsadesse MOBOtama minema. It may or may not have included the phraze "mu eelmisel nädalal sünnitanud sõbranna läbis selle raja kaks nädalat tagasi ilma ühegi komplikatsioonita" :D Ja õige pea oligi hr Rabi oma tutika Hondaga meil ukse-ees ja entukad põrutasid kolmekesi Pirita poole ajama. Ja no mega mõnus oli! Punktide vahel väike sörk, aegajalt pisikesed tehnilised probleemid äpiga, mõni personaalne möödapanek, mõni äpipoolne apsakas. Aeg läks nagu linnutiivul ja pea 2,5h ning 9km hiljem olime ringiga autojuures tagasi, kõik punktid kenasti võetud ja nahk mõnusalt niiskepoolne :)
Toodi koju ära ning härras põrutas kuhugi saunatama, mina ei viitsinud end ribadeks tõmmata ja seega võtsin rahulikult - jäin peale dushi koju aega parajaks tegema et siis oma kallite kursaõdedega üle mitme kuu jälle kokku saada. Seekord oli kohtumispaigaks valitud kohvik Spirit ja lisaks tavapärasele gängile osales üllatuskülalisena Kata härra. Niiöelda näidati ette või nii :D Nagu tavaliselt oli ka seekord tegemist kvaliteetõhtuga mis oli täis superseltskonda, head sööki (kuigi arvestades et Spirit Ö'ga kööki jagab siis ma nagu ootasin veidi enamat), häid jooke (eilsest õhtust traumeerituna valisin alkoholivabad mohitod) ja omajagu huumorit. Staariks oli mingi põhjanaabrite päritolu noormees kõrvallauast kes mingihetk üritas meie laua kõrval olevast kapist WCd leida (ei leidnud) ja lõpuks oma laua taga nii põhjalikult magama jäi et peale toolilt mahavoolamist enam jalgu alla ei võtnudki. Tema kaaslased (arvatavasti uhked vanemad) aitasid tal kohvikust lahkuda elegaantselt teda kättpidi mööda põrandat välja lohistades... Issanda loomaaed on ikka.... Oijah :) Ühtlasi leppisime tipsutajatega kokku et jõulude paiku, kui me kõik KOOS kaaslastega (meie pea 10 aastase ajaloo jooksul on esmakordselt KÕIGIL üheaegselt väljavalitud olemas :o) Eestis olemas oleme, siis teeme mingi.. kuidas seda nüüd nimetadagi.. quattro-deidi? :D mitte double ega triple vaid lausa neli paari koos restotamas :) Väga loodan et plaan ka töösse läheb! Nüüd peab siis veel koha välja valima ja kuupäeva paika panema. Pisiasjad, põhimõtteliselt, eksole! Kata ja tema kaasa lahkusid meie ürituselt proua sünnipäeva tähistama ja teised kenad tütarlapsed (sh mina :D) viimaste bussidega koju tuttu ära. Millalgi keset ööd laekus ka usin saunataja kes koos kahe sõbraga kaks liitrit rummi oli ära hävitanud ja demonstratiivselt diivanile magama jäi.
Pühapäev. Oeh :) Algas pühapäeva kohta ikka väga vara.
Nimelt juba veidi enne kl10 pidime Voxikatega kogunema Salme kultuurikeskuses laulupeo segavalikkooride esimene proovi jaoks. Hea tegelt et vara niimoodi, sai kohe pikale päevale hoo sisse lükatud. Kuna rahvast oli omajagu siis tegime Mari ja Roosiga rõdule oma väikese lõbusa aldikoori :) Sai laulda, sai nalja ja piuhhhh ja oligi proov läbi.
Saime uksejuures Geaga kokku ja algas väike roadtrip Rakvere poole - üle oli vaja vaadata ja mõõta väike härra H, kes tolleks hetkeks juba poolteist nädalat vanaks oli saanud :) Väike paus Statikas, rohkelt arutamist elu ja olu ja inimeste üle, teine väike paus Põhjakeskuse beebipoes (ma polnud kunagi beebipoes käinud ja kõik need nunnud sipukad ajasid pea ringi käima :D) ning olimegi päral. Rakveres pakuti ahjukana ja jutustati, noh, kõigest aga muidugi põhirõhk oli beebidel ja kõigel nendega seonduval. Ma siis rasedusteoreetikuna tegin tarka nägu ja noogutasin.
Tunnid lendasid linnutiivul ja enne kui arugi sain oli vaja end jälle kokku pakkida ja tagasi Tallinna poole põrutada sestet päev polnud veel sugugi läbi - vaja oli kl19ks jõuda vanalinna piirile Hobuveskisse kus oli plaanis üle kuulata kõik Veljo Tormise unustatud rahvaste laulud. Ütleme nii et ajastus oli perfektne sestet garderoobis võtsime mantlid seljast umbes viis minutit enne ürituse algust :D Kontsert ise oli vahva ja elamusi pakkuv kuid minujaoks isegi vaatamata vaheajale veidi liiga pikk... Kuigi muusika on hingele ja südamele väga lähedane siis kolm tundi lõpuks kivikõvadel toolidel seda nautida oli ikka veidi too much :D Ja ma olen siiski rohkem muusika kui teatriinimene - need pisikesed vahenäitlemised oleks minupoolest võinud täiesti olemata olla. Oleks kõva 15min võitu tulnud küll :P Samas koori liikumine oli lahe vaadata ja see tsükkel mida erinevad kooriliikmed juhatasid oli ikka lausäge! :) Lõpuks väsisin täidsa ära - lubatud lõpuaeg oli 22:00 ja kui selleni loetud minutid jäänud olid siis hakkasin juba lolli järjekindlusega sekundeid lugema ja muudkui lootsin et iga järgmine lugu oleks viimane.... :D Õnneks tegemist ei olnud siiski täiesti lõputu üritusega ja mingihetk ta ikkagi läbi sai ja lubati koju minna.
Rampväsinuna uksest sisse, peaaegu otse voodisse ja kuigi lootsin et prauhti magama siis eip, voodisse siruli und ootama. Ja ta ei tulnud... Ega tulnud.. Ega tulnud.. Kiusupunn siuke. Lõpuks andis üks meist ikkagi alla - kui lootus hakkas täiesti kaduma siis vajusid silmad lõpuks iseenesest kinni ja kiuslik uni lasi ikka veidi enne töönädala algust puhata ka. Esmaspäeval läks igaljuhul tööle mitte nädalavahetusel end töönädalast väljapuhanu vaid mingi.. Narts :) Aga vähemalt rahulolev selline, palju teinud ja palju jõudnud.
Postita kommentaar
<< tagasi