teinekord ajab närvi noh. tuled ulapealt, jumala super õhtu seljataga, meeldivad inimesed, väike drink, palju põnevat juttu, hea piip, nalja ja naeru nabani ja siis veel natsa. ja siis vaatad kuidas inimene, kes sa arvasid, et on su sõber, on teinud mingi megagigahüpersuperluks ürituse, kutsunud sinna inimesed, kes (sa siiamaani loodad) on sinu sõbrad ka, neil on olnd täiega vahva ja tore. aint et sina miskipärast ei sobinud sinna peole, tema sõbraks. mis siis, et sina oled korda-mitu kutsunud enda sünnipäevale ja pidudele ja jauramistele ja on ka olnud vahva. aga nüüd enam siis ei kõlba. et nüüd on uued ja paremad. võisiis vanad ja head. aga mitte sind. teeb kurvaks lausa. et huvitav mis mina siis nüüd nii valesti olen teind et enam ei kõlba sõber olla. ja no oleks et üks inimene nii teeb. no ei.. juba kuues viimase.. hmm.. nelja? kuu jooksul. teinekord tundub küll et su oma väikese maailma koostlagunemine on lihtsalt ühe lumehelbe liikumahakkamise tulem. kõik tuleb laviinina kaela ja jääd sinna alla. täidsa üksi. ja kedagi ei huvita. ja teinekord piisab isegi ühest sõnast. või ühest lausest. või elektronkirjast. kummaline kuidas inimesed, kes sulle korda lähevad, teinekord üldse aru ei saa, kuidas need väikesed asjad võivad haiget teha. jah, ma andestan küll, millalgi, kui inimene üritab. aga ma ei unusta. ise tead...

vähemalt oli mul, vaatamata ülituulisele kuriilmale, täna super hair-day. ja teinekord piisab sellest ka, et kuigi tuju on ühel või teisel põhjusel muutunud mega halvaks ja kass on täiega peal, siis lähed hambaid pesema, vaatad peeglisse ja näed et vähemalt oled sa terve päeva näinud välja vapustavalt hea. oma perfektselt fikseeritud tuka ja 149krooniste valgete hiina stilettodega.