täiesti lõpp. ma olen neli korda alustanud kirjutamist sellest kuidas sai eile uut vabakat uudistamas käidud, igakord kaks-kolm-neli lauset kirja saanud ja siis on mõistus järjekordselt täiesti lühisesse jooksnud. no ei jookse jutt, üldse kohe ei jookse. kurb lausa. igatahes point oli selles et mulle väga meeldis see uus eesti/tallinna esindusväljak. valged kivid ja suured lagedad pinnad ja rohelised muruseinad ja kohad kus istuda. kaunis! härrale meeldis ka. kui valmis saab siis meeldib arvatavasti veel rohkem. 10 punkti idee + teostus. uut varblast käisime ka tsekkimas. mulle endiselt meeldib et see on nii salajas-eraldatud kohas et igaüks sinna ei satu. aga väga kena oli see uus kujundus, suht nagu need väljamaa fäänsid katuselaundžid aint et ei ole katusel :)

tööl on olnud kolm päeva totaalset HULLUMAJA. meie osakonna värdjat edutati ja nii olime vahepeal peebuga kahekesi. siis tuli kiira appi. siis viidi kiira rootsi osakonda asendama ja meile anti praktikant raol. ja esmaspäeval läks peep kaheks nädalaks puhkusele. ja nüüd olen mina Suur Ülemus kes otsustab ja vastutab ja korraldab. vahelduva eduga. mõnikord läheb õnneks, mõnikord niiväga mitte. õhtuks on enamasti selline "ma olen võitmatuuuu!" tunne kui mingid suured asjad kuidagi sinkavonka lõpuks kõik õigetesse kohtadesse jooksevad. võisiis "aaaagggghhh!" emotsioon kui ei jookse. kordamööda ja korraga. tegemist on nii palju ja telefon koguaeg heliseb ja üleüldse on siuke nats kreisi ja vahepeal on tunne et võiks kohe vabatahtlikult kõik juuksed peast välja kiskuda. uni tuleb igatahes kergesti õhtuti.

aeg jookseb nagu liiv läbi liivakella. maru palju on tehtud ja käidud peale viimast sissekannet aga mul pole ausalt öeldes väga meeleski mis kõik. millalgi käisime ühel sünnipäevaüritusel lohusalus ja ükspäev polnd midagi teha ja käisime VÕKi keskaaktusel kus härras kõik nooruspõlve pättuse-tegemise-kohad ette näitas. ja näiteks jaanipäeva olime marikülas tema parima sõbra naise isa maakodus. jõime palju siiderit ja sõime üüratult grill-liha ja sõitsime kanuuga ja saime sääskedest söönuks ja käisime varbaga peipsit katsumas ja söötsime metssigu ja paitasime metskitsepoega. ühe reede veetsin oma imeliste naissõpradega pärnus koos väikese pläku ja suure dringiga ja järgmisel päeval põrutasin präänikuga (loe: audiga) virtsu, ladusin tsikliriided selga ning kihutasime koos tallinnast saabunud härrasega sutu-matsi tallu traditsioonilisele saaremöllule 2009. sai murumänge ja siiderit ja metsseashashlikut nõrkemiseni. boonusena lisaks veel imeline ilm ka.

aga põhimõtteliselt on elu hetkel ikka puhas rõõm. täiesti kogemata ning puhtjuhuslikult leidsin enda kõrvale inimese, keda sinna juba pikemat aega igatsenud olin. selle, kes mind hommikul äratab ning öösel uinutab, kes igapäev ütleb kui ilus-armas-tore ma olen ning kes teeb asju täpselt nii nagu ma olen alati mõelnud et tegema peaks ning mind vähemalt korra nädalas mingit jama sööma viib :D kellegi, kes mulle päeval helistab, sest tahab lihtsalt mu häält kuulda või sõnumi saadab sest tuli igatsus peale. aeg-taban end ikka veel mõtlemast et kas see kõik ikka tõsi on. sest asi ei saa ju olla nii ideaalne?! ma olen alati tahtnud olla osa nendest Eriti Nunnudest Paaridest, keda teinekord linnapeal või seltskondades kohtab. ja nüüd siis nii ongi :) luks. väga luks!