tänast päeva võiks alustada smailersi lauluga - täna ärkasin vara, kolmveerand 9 on vara minujaoks. nimelt lükkas härra mu meie pooleaasta-änniversäri puhul julmalt voodist välja ja kamandas dushialla. õigupoolest tegi ta seda seetõttu et ma ise eelmisel õhtul andsin karmi käsu kuna olin lubanud maikile hommikul meigikoolimodelliks minna ja ma juba ammu ammu tean et mul enda kahjuks kohusetundlikku ärkamisgeeni pole või nii. ja nii ma siis roomasin mööda korterit kuni dushialla ja siis dushialt garderoobi ja siis garderoobist kööki ja sööstsin 2minutit enne 10t kodust välja. liftis võtsin telefoni välja et olla viisakas ja preilile helistada et ma siiski tsiiiipakene jään hiljaks ja sealt muidugi vaatas vastu sõnum mis teavitas maiki haigestumisest ja nii ma sõitsingi liftiga kohe supsti tagasi üles ja viskasin risti üle elutoapõranda lebosse.

reedel tõi üks toretoretore autojuht nimega tarmo mulle ühest rootsi IKEAst kuus imesuperarmastoredat toolikest. tänaseks olen kõik oma olemasoleva raha tema arvele ümber paigutanud ja kuigi köögis saab nüüd pehmel pinnal istuda (3 inimest vähemalt, teine samapalju istumisaluseid hetkel ootavad karpides kokkupanemist) siis süüa peab kuu lõpuni härra majja tooma sest minul on lihtsalt pankrott :D

samal õhtul käisime härraga kuulamas kuidas tema sõjaväeline alluv mängis balous lumelaudurite filmi esitluspeol mjuusikut. nähtavasti kuulavad laudurid eelkõige DnBd ja ipadiopadit seega otseselt kurta polnd nagu midagi. kaader muidugi oli oioioi kui värviline - kottpükstest blingbling disainkleitideni ja kõige skinnimatest džiinsidest maailma mikroimate kleidikesteni. muidu täidsa tore pidu aint kahjuks oli tehtud väike valearvestus ja kutsutud kohale mingi 5000 inimest rohkem kui balou ametlik mahutatavus. lisaboonusena pakkus mingi hüsteeriliselt kätega vehkiv tibi meile mõlemale väikese rummkooladushi kui meist liialt lähedalt möödudes härra pooltühi topsik talle ilmselgelt ette jäi. ise olin pikalt tööl olnud ja hulluks ei viitsinud minna. seega lendasin madalalt: tarbisin õhtu jooksul ära 2 kirsisiidrit. luban kõigil huvilistel pakkuda kas hommikul oli kerge pohmeluse tunne või mitte. tublimatele auhinnad.

laupäev oli kõigele vaatamata hämmastavalt asjalik. öösel toimunud pika palumissessiooni tulemusena tegi härra el mui grande hommikusöögi - peekonit ja praemuna ja praeleiba ja birminghami väikese piima ja rohke juustuga. mmmmmmmm. krõbistasin rahuloleva mõmina saatel keset köögipõrandat istudes ja tõdesin et söögilauda oleks vaja sest põrandalt ja sülest süüa on maruebamugav! söögid söödud põrutasime merkale et keldrist vanematekodu vana ümmargune söögilaud välja kaevata. tundaega kaevasime, isegi mu iss tuli appi, aga mida ei leidnud oli otsemuidugi laud. see-eest leidsin toole, suverehve, krooni, lillepotte, vana jalgratta, kaks lemmikloomapuuri ja niipalju pappkaste et vist pool new yorki kodutututest saaks omale nendest majakesed valmis ehitada. kuna vana laua toole ka kuskilt ei paistnud jõudsime isaga järeldusele et juuvist mu hetkel hiinas resideeruv ema oli laua koos toolidega mustamäele komandeeringusse saatnud. no mis seals ikka :)

edasi põrutasime (jälle) pärnusse et tähistada härra lauri kahekümnekaheksandat (?) sünnipäeva. päeval tegid poisid metsavahel mõned tiirud härra väikevenna miku uue mänguasja ehk punasekirju quadiloomaga. pakuti mullegi proovida a julgusest jäi seekord veidi puudu. äkki järgmine kord? õhtupoolikul saabus veel poolteist autotäit inimesi ja niimoodi me siis vaikselt tähistasimegi. mina näiteks kolme pudeli veiniga poole 5ni hommikul :) ja kuna veinist tegin spraidi kaasabil mõnusalt lahja suvejoogi siis puhusin öösel kuskil välja ilmunud alkomeetrisse peale u 8h kestnud tripmamismaratoni rekordilised 1,3 promillut. võibolla veidikene agressiivsemas tempos tipsutanud kõrvalviibijad puhusid masinast välja kolme ja neljagagi hakkavaid numbreid :) muuhulgas peeti sünnipäeva käigus maha ka minu 2x2m suuruse õhkmadratsi täispumpamisvõistlus mille härras 1:48 ajaga kenasti ära võitis. peale sellist "pisikest füüsilist pingutust" oli ta valmis muidugi pea ees unedemaale sukelduma. "õnneks" ilmus nurgatagant kellegi "abivalmis" käsi vastavastud sovetskoe pudeliga ja pidu võis jätkuda... jätkus lausa niikaua et kui kaasa lõpuks hommikul millalgi voodi üles leidis siis maandus ta sinna ristipõiki ja jäi loetud sekundid hiljem norinal magama. see, et mina kogemata tema alla jäin oli vähetähtis pisiasi. suht kitsas oli, tuleb tunnistada.

hommikul ärkasin korduvalt ja hirmuga et proovi maha ei magaks. eriti meeldis mulle tõsiasi et kui ma öökapi kella järgi pool3 härra ärkvele peksin siis ilmnes et korrus allpool oli kell 3 (!!!!!) tundi taga ja oleks võind täisrahulikult mõned tunnid tukkuda. koristasime maja ära ja liikusime kaubamajakasse tervislikule rämpstoiduhommikule. hessu kanatortilla feat juustuburger, njammi. kuna kell tiksus halastamatult aga samas olin hommikul näinud üht lootustekitavat meili, siis üritasin kuidagi kätte saada sõbrantsikud päälinnas et täpsustada õhtupoolikusi prooviplaane. see osutus aga märgatavalt raskemaks ülesandeks kui olin arvanud. nimelt ei mul ega härral polnud seekord kaasas mobiililaadijat. minu telefon kooles ära juba millalgi õhtujooksul ja härra oma umbestäpselt siis kui olin nelkult saandud tuuli numberi. ei ole palju põnevamaid asju kui mööda kaubanduskeskust ringi joosta ja mobiilile laadimisvõimalust otsida. olin alati mõelnud et miks kuradi pärast mingites klubides-pubides neid laadimiskeskuseid hoitakse. nüüd siis tean :) igatahes elioni esinduses minupeale lõpuks siiski halastati ja sain vajalikud kõned tehtud. niiiii meeldiv oli pealinna suunas kihutamise asemel rahulikult sisustuskaubamajas kolada ja õhtul opakate teleseriaalide kõrvale ületeepäritolu sushit järades. seljataga järjekordne supermeeldiv viikend mis oli taakord mingi 839324234 lühem kui oleks võind olla. seega on ainult suht VÄGA rõõmustav kalendrisse vaadata ja tõdeda et detsembrikuu lõpus on lausa 2 nädalat järjest 3-4päevaseid viikende tulemas.