mul on juba nädalapäevad üks kirjutamist nõudev mõte peas olnud. aga pole seda õiget tunnet ega hetke kirjutamiseks leidnud. seega mõte on peas edasi ja ootab oma aega. kiiret pole ju :)

aga tahaks kirjutada et sõbrapäev oli seeaasta teistmoodi vahva. viimati oli 14.veebruar ilmatu tähtis kooliajal. siis oli sismas ikkagi uhkeimast uhkem tunne kui "kogemata" hääletuks panemata jäänud telefon tunniajal sõbrapäevasõnumeid piiksudes vastu võttis ja klassikaaslased punastest südametest kirju-kingitusi tegid. mõniaasta rohkem, teineaasta vähem. aga tegid. mingihetk oli ilmatu oluline et sellel armastusest ja südametest nõretaval päeval oleks keegi kes tooks sülemiteviisi lilli ja kalleid kingitusi. sellist inimest ma muidugi ei leidnud ja nii kasvas tröts selle kommertspüha suhtes iga aastaga aina suuremaks. seeaasta ei saand ma sõbrapäeva puhul ühtegi kingitust ega lille, paar sõnumit ainult. ja ometi oli see läbi aegade parim sõbrapäev. sest mu kallis oli terve päev minuga koos ja õhtupoolikul helistasid järjest armsad inimesed ja andsid mõista et tulevad õhtul külla:) tegime koos natsosnäkke ja juustushampinjone ja tõime päevavalgele piibu ja vaatasime filmi ja olime üheskoos muidu mõnusad. sõbrapäev koos sõpradega...mis võiks olla veel parem?

see nädalavahetus hakkas juba reede pärastlõunal. kihutasime härrasega saaremaa suunas et veeta minu elu esimene GOspa-viikend. olin sellest viikendist juba kaua kaua aega unistanud ja nüüd lõpuks saigi see teoks :) oli palju head ja toredat ja muidugi veidi väikesed pettumusmomente ka. tore oli see et praamid sõitsid ilusti, ainult esimesest jäime maha. siis oli veel hea söök (GOspa resto oli siiski mu külmkapinimekirjas olemas) ja meeldiv seltskond ja kaunis interjöör. ja et sai sulistada nii toas kui -11*C välitemperatuuril ja mmmmõnusat massaaži ja tunnikese näoeestki hoolitseda. väikesed tõrvatilgad olid oma numbritoa täiesti umbes olev dush, see et terve hotell oli jõmpsikaid täis (nojah, eks nad ole üks eesti laspesõbralikumaid hotelle ka muidugi), et lastemenüüs olnud Ülimalt Ahvatlev nuudli-kanasupp jäi söömata, mojitod olid läinud väiksemaks ning kallimaks ja et millestki läks nahk teiseks õhtuks suures osas jubemarutundlikuks. kuigi meie ametlikus seltskonnas oli 4,5 inimest siis suuremaosa ajast veetsime tänu kapriissele 0,5'le siiski kahekesi. ja nii tore oli. elu on ikka jube ilus praegu.