kõik sõbrad teavad et ma olen filmipehmo. kui valida antakse siis eelistan tobedaid lastemultikaid, turvalisi äksönfilme ja romantilisi ja/või jaburaid komöödiaid. aga kuidagi juhtus nii, et viimase nädala aja jooksul olen juba kahte niivõrdkuivõrd trillerfilmi näinud. mõlemat filmi vaatasin turvalises keskkonnas (härra kõrval/padja taga/teki all) ja väga pingul närvidega kuid täitsid mõlemad teosed mind lõputiitrite algamise ajaks huvitavate emotsioonidega. niiet miks siis mitte neist siia kirjutada :)

esimene film oli shutter island ehksiis eestikeeli suletud saar. ma nats teadsin mis filmis toimuma pidi ja seega olin ma kergelt öeldes tsipa negatiivselt meelestatud selle filmi vaadatavuse suhtes. aga tuli hoopis välja et tegemist oli hästi huvitava teosega. isegi vaatamata tõsiasjale et kestuseks 2 ja pool tundi oli. nii ma siis piilusin kogu aja stabiilselt padjatagant välja, et ekraaniltoimuvate asjadega kursis olla. mis siis et näidati stabiilselt hulle ja tormi ja kõhedusttekitavaid hooneid ja õudusunenägusid. ehksiis asju mida ma võimalusel elu hinnaga väldin. aga vaatama pidin ikka. lihtsalt nii põnev oli! mida lõpupoole film jõudis seda keerulisemaks asi muidugi läks. niipalju kui ma arvustusi lugend olen siis eriti kõrge IQ'ga inimesed olid juba poole filmi peal pihta saanud kuhu asjad lõpuks jõuavad. meie seltskonnast ei saanud aga keegi pointile pihta. igatahes kui vähegi närvi on (võisiis leidub tekk/padi/kaaslane kelletaha peituda) siis soovitan sügavalt. väga selline riukaid täis film ja ma arvan et tahaks seda kohe veelkord näha. aga maitea kas ma julgen :D

vist üleeile õhtul tuli ee tee vee kahe pealt selline film nagu parfüüm. kirjeldus tundus põnev ja imdb skoor samuti paljulubav. selle vaatamise abivahendiks oli pleed:) tõsiasi, et peategelase nimi oli jean-baptiste, oli marvan põhipõhjuks miks ta selliseks veidi kreisiks kasvas. kasvamistingimused ja lastepõlvetraumad olid vähetähtsad pisiasjad. mitte just eriti üllatuslikult oli film ise samamoodi segane nagu peategelane. tekitas õõva ja palju küsimusi- põhiküsimuseks oli muidugi "mida hekki?!" sest ma ei saanud pool ajast aru miks üks või teine asi nii läks nagu ta läks. aga samas oli ikkagi huvitav ja ei lasknud end lõpuni vaatamata jätta. ja siis peaaegu lõpus oli üks suur orgia muide.

okei tuleb tunnistada et filmikriitikut minust vist ei saa.

midagi huvitavat tahtsin veel kirjutada aga mul ei tule praegu enam meelde mis teemadel see olla võis. aaa. jaa. tuli meelde. aga see on nii pikk jutt et väärib eraldi sissekannet. teinekord siis :)