üks vahva töökaaslane tõi mulle täna väikese kotitäie riideid, mida ta enam eriti ei kanna. et saan proovida ja vaadata et äkki mõni asi läheb kenasti selga ja uuele ringile võõras kapis. vot selline meeldiv riidevahetusprogramm. koos väikese rahaga ka muidugi. loogiline iseenesest a noh... siiski kahjuks :D

ja siis tuli mul meelde et mul on ju kapis ühed pikad valged püksid. mida ma pole terve suvi kandnud sestet ilm on meil täpselt selline nagu ta on. näiteks täna. kui esimest korda ärkasin, siis oli veidi pilvine. kui teist korda ärkasin, siis kallas taevast vett alla. kui kolmandat korda siis piilus päike. ja tööjuures aknast välja piiludes on sama saaga vähemalt kaks korda läbi mängitud. praegu on päike ja sinine taevas näiteks. aga kuna mina ja mu valged püksid vihma pelgame siis pole nagu jõudnudki neid jalga tõmmata. sest kui on olnd päikeseline ilm, siin on nende eksistents kas a) meelest läind või b) pole olnd kodukapi lähedal. nüüd hakkas neist kohe täidsa kahju. järgmine nädal näitan neile kindlasti värsket õhku!

maiviitsi praegu kirjutada kuidas see eilne korterivaatlemine läks aga erinevaid emotsioone tekitas küll. eksnäis kuidas hinnaläbirääkimised lähevad ja mis sellest asjast lõpuks saab. kui ostuks läheb siis esimese asjana hangin sinna igatahes uue diivani. ma juba enamvähem täpselt tean millise! nõndasiis kolasin täna mööda kv.ee'd ringi pool (töö)päeva. mingihetk tegin sellise lolli vea et panin korterihinna ülempiiriks nats üle 2 milku. noh et paar sõpra elavad ilusti oma nats-üle-2-milkustes korterites ja jääb raha veel ülegi. miskipärast tundus mulle loogiline et kui nemad saavad, siis saan mina ka. kui poole päevaga olin kõik kesklinna tasulises parkimisalas asunud disain-penthouse-korterite aadressid ja hinnad üles kirjutanud siis sattusin parempoolset laenukalkulaatorit silmitsema. opaaaidiiiii tiris see number seal kohe ülempiiri veidi vähem kui poolejagu allapoole :D kohati ma ikka ise ka imestan milline udupea ja fantaasiamaailmas elaja ma olen.