2 tunni pärast lähen oma esimest korterit vaatama, tugiisikuks ja mõistuseks kaasas empsik. põnev on ja natuke hirmus. äkki see ongi see õige? või äkki ei teki üldse tundeid? äkki on kõik nii õige et enam teisi ei vaatagi võtab selle ära ja siis nädalaega hiljem ilmub turule see, millest tegelikult unistanud olen? äkki on midagi nii totaalselt valesti et kõik muu ideaalne puruneb pisikesteks kildudeks? niipalju mõtteid. ma olen väga rõõmus et mu pere selle suure sammu juures abiks on ning kogu vastusekoorem ei olegi vaid minu õlul. ja ma olen samas nii ärevil et varsti peab jälle kõik tavaari kastidesse kottidesse kokku pakkima ja ühest kohast teise saama. tegelt ei ole selle asjaga üldse kiiret ju. aega on. aga mõtted ja ideed liiguvad juba.

tänaöösel nägin jälle õudukat. seekord härraga seoses. mitte et midagi halba oleks juhtunud aga kogu unenäos toimunul oli selline kehv maik juures. suhtumise ja suhtlemise koha pealt. eks teinekord tulevad need alateadvuslikud hirmud unenägudesse kiusama. hommikumusi pani igatahes kergendatult ohkama. kõik on endiselt rohkemgi kui ideaalne :)