pool möödunud nädalavahetusest veetsin koos oma laulusõbrannadega tartus. kes minuga vähegi pikemalt juttu on ajanud ning kasvõi korraks pööranud jututeema antud linnakese suunal teavad vägagi hästi et seda asulat ma ei salli kohe üldse :) ta on liiga väike ja kitsas ja maavillane! ma ei suuda aru saada miks inimesed sinna vabatahtlikult lähevad ja miks nad seal elada tahavad. võibolla tegelt selles asi ongi - tartu on mult nii palju häid sõpru ära võtnud. mõndasid küll ainult ajutiselt ja eneseharimise eesmärgil, aga paljud on sinna läinud ja polegi tagasi tulnud ja see teeb mind kurvaks. tuulist võibolla peale seda nädalavahetust isegi et natuke saan nüüd aru - tal on imearmas kodupesa ja töö mis on põnev ja pakub väljakutseid ja kõik on väga reaalselt jalutamiskaugusel koduuksest. aga kuna minu kodu on tallinnas ja sinna on jalutada veids kauge ning seega ei saa me hommikuti enam koos sporti teha.. on järjekordne hea põhjus miks tartu peale solvunud edasi olla :)

aga nädalavahetus oli tegelt vahva. reedeõhtul käisime dea ja tema kodustatud iirlastega ulapeal. vapianos söömas ja shootersis joomas ja hollikas tantsimas ja tacos järjekorratamas. oli väga tore õhtu iseenesest kuigi ma tegelt olin peale shootersit juba vässu ja lootsin et saan õige pea koju tuttu et end laupeävaks tripiks välja puhata. ja samal ettekäändel tarbisin õhtu jooksul ka ainult 1 veiniklaasi ja 1 viinakokteili. jee tubli, eksju! ometi koju ma miskipärast ei läinud vaid istusin nagu muki kogu kambaga kuni härrased-prouased tacos oma hommikusöögiampsud ära tellisid ning mina ainult tänu oma järjekorras seistes esitatud tujukale trampimistantsule suutsin härrale selgeks teha et kui me nüüd veel pool tundi mingit fajitat ootama peame ning siis teine pool tundi seda veel sööme siis saan ma koju ning magama heal juhul kella 7ks ja 2tunnise ööunega tartusse sõita ei ole nagu üldse tore või nii :)

igaljuhul oli äratus kergelt öeldes raske. korjasin tipsid linnapealt kokku ja kimasime tartusse. tore on ikka nendega - 2,xh autoroolis möödus hämmastavalt kiiresti. isegi vaatamata tõsiasjale et mu üheaastased kojamehed otsustasid laupäeval tegeleda niisama chillimisega ning keskendusid kõigele muule peale akende puhastamise. põnev põnev. otsisime tartus üles tuuli pisikese pesa, tassisime kotid autost tuppa ning võtsime suuna lõunakeskusesse - kultuuriprogramm nägi ette uisutamist! väikeste eranditega siiski - kristeli kultuuriprogramm koosnes vanaemadest ning daki oli tegelt hiljutise ettenägematu operatsiooni tõttu veel kuukese haiguslehel. seega uisu-ukerdasime kolmekesi. ja oli tore:) ja siis käisime poes ja see oli ka tore. ja siis tellisime õhtusöögiks kohalikust sushikohvikust sushit ja kohalikust hiina restokast hiinakat ja kolisime oma elupaika õhtustama. jõulukilod olid nende tartukilode kõrval kökimöki:P niipea kui kaasaostetud ampsud hakkasid otsa saama tõi tuuli külmpast midagi uut ent võrdselt head asemele. nämmnämm:) õhtu veetsime erinevate lauamängude ja niisama elust-olust jutustamise tähe all. suht okei on öösel kell 1 istuda keset elutuba ja rääkida pannidest ju:) tundub et vanus ikkagi hakkab tulema, kuhugi kluppi möllama ei kippunud meist mitte keegi!

ja pühapäeval ärkasime et pugida tuuli valmistatud pannkooke, mängida üks kiire katani asustajate mäng ning kimada pealinna. õhtul lebotasime härraga diivanile ja minu ümbernurgaküsimusele õhtusöögi teemal pakkus tema (!!!!!) välja et telliks õige kõrvaltmajast sushit. minu õpetussõnad on vilja kandnud!:))) omnomnom:)

ja siis oligi juba jälle esmaspäev.