mulle üldse ei meeldi kui ma olen midagi kuu aega oodanud ja planeerinud ning siis, vahetult enne asja ennast, tuleb mingi force majore ja keerab kõik kenasti kukele. lootus ei ole veel päris kadund aga ega teda palju alles ka pole :( eks näis mis sellest pühapäevast saab. hetkel olen igatahes päris pahur ja maailma (ehksiis ühe teatud ettevõtte) peale solvunud.

aga toredamatest asjadest - meeldivate (ühes firmas toimunud lõpumüük) ja ebameeldivate (ostmiseks pidi kasutama oma sääste ja veidi laenu ka võtma) asjaolude kokkulangevusena omandasin eelmisel reedel oma 5,5aastasele iBookile, kes kõrges eas oli väga flegmaatiline, keeldus esitamast youtube videosid ning mängima flashi, oli võimetu eksisteerima ilma toitejuhtmeta ning andis igal võimalusel teada et soovib jääd pensionile, väärilise järeltulija. tema nimi on macbook pro, tal on osaliselt venekeelne klaviatuur ja ta on VÄGA tubli pisike :) eriti meeldib mulle et saan nüüd LÕPUKS kuskil youtubest kuulsaid videojuppe vaadata ning kui tal aku täiesti täis on siis näitab ta selliseid ulmelisi vastupidavusnäitajaid nagu 12:45 ja see 12 ei ole isegi minutite näitaja nagu oli iBooki puhul! veidi võõras veel on ja päris palju asju käib ikka täiesti teistmoodi kui mu vanal pisikesel aga üldjoontes tundub et saame kenasti läbi ning meie ühine tulevik tundub roosiline. esimese ühisprojektina kirjutame valmis ühe toreda lõputöö näiteks :)

aga üldiselt ootan kevadet. mõnipäev rohkem (et läheks lõpuks soojaks ja lumi sulaks ära ja saaks geaga hakata metsas spordijooksu tegema) teinepäev vähem (sest kevadega koos läheneb ka lõputöö esitamise tähtaeg tormilise kiirusega). aga kokkuvõttes ikkagi ootan. veidi kopp on ees sellest konstantsest lumest ja lörtsist ja jääst ja veest. tahaks juba rohelust ja tärkavaid lilli ja õhemaid riideid ja.. kevadet :)